Autor: Silver Kleimann-Leimann, vaimse tervise kogemusnõustaja • 23. aprill 2024

Millest siis ikka õppida kui mitte iseenda elust! Kujundades konkreetsema arusaama enda igapäevategevustest ning -harjumustest, saad paremini aimu, millised neist on kasulikud ja millised mitte. Nii saad väärtuslikud teadmised, kuidas enda sees toimuvat reguleerida ja kuidas seda teadmist kasutama hakata.

Fookuses: halvad harjumused autopiloodil

Päris suur osa minu igapäevasest toimimisest oli pühendatud tegevustele, mille osas ma ei olnud tegelikkuses teadlik, vaid tegutsesin täielikult autopiloodil, mis mõjutasid:

* milline on mu enesetunne;

* kui palju ma muretsen;

* kas näen võimalusi või takistusi;

* enda usku hakkamasaamisesse;

* kalduvust pidevalt endas kahelda.

Vaimne ja füüsiline heaolu on seotud harjumustega

Depressioonist jaärevushäirest tervenemise protsess on andnud mulle sügava arusaama, et minu vaimne ja füüsiline heaolu on väga tihedalt seotud minu igapäevaste tegevuste ning harjumustega.

Kui hakkasin oma taastumise teekonna alguses harjumusi ja rutiinseid tegevusi üles kirjutama, avanes minu jaoks šokeeriv vaatepilt, mis omakorda aitas seletada, miks ma ennast varem nii kehvasti tundsin.

5 lihtsat harjumust, mis mõjusid mulle halvasti, aga tegin neid endale teadvustamata

1. Ärkamine viimasel minutil– uneminutite pikendamine tundus mulle sellel ajal nii mesimagusa tegevusena. Hiljem ärgates aga kipun kiirustama ega saa pühendada hommikul endale nii palju aega kui tahaks. Teen vigu, unustan ja olen siis enda peale vihane. Ehk tekitasin endale suure hulga stressi juba päeva algusesse, mis mõjutas tervet edasist päeva.

2. Söömine kontorilaua taga. Tundub ju pealtnäha täitsa süütu tegevus? Toit kiirelt sisse ja jätkan tööga. Aga tegelikkuses tekitasin olukorra, kus ma ei võtnud hetke enda jaoks, kulutasin sellega oma tähelepanuvõimet suurema kiirusega, mis omakorda vähendas mu produktiivsust.

3. Suutmatus öelda ei ning tegevuste lükkamine viimasele minutile. Andsin liialt palju nõusolekuid ja võtsin liiga agaralt vastu väljakutseid, üle hinnates seda, milline on mu tegelik sooritusvõime. Mida rohkem asju to-do listi kogunes, seda suuremat pinget tundsin. Väga tihti oli tulemuseks, et väga palju tegevusi langes ühe päeva peale. Tavapärasest suurem pingutus tõi omakorda endaga kaasa süütunde ja küsimused „Miks ma endaga nii teen?“.

4. Sööstmine ühe tegevuse juurest teise juurde, ilma pausideta. Mõtlesin küll, et jõuan nõnda tegutsedes saavutada mitu korda rohkem. Tegelikult väsib keskendumisvõime, tekivad lohakusvead, suurenevad ärrituvus ja stress.

5. Iseenda eest viimasena hoolitsemine. Pühendades endale kõige vähem aega, jäid mulle märkamatuks murekohad, mis vajasid tegelikkuses tähelepanu. Need avaldusid ärevuse või kehva enesetundena, mille allikat ma ei osanud konkreetselt määratleda, kuid sellest oli mõjutatud minu igapäevane toimimine.

Harju enda eest hoolitsema

Öeldakse, et „näita mulle, kes on sinu sõbrad, siis ütlen, kes oled sina“. Täpselt sama kehtib harjumuste kohta. Näita need ette ja siis saab öelda, milline inimene sa oled ja kuidas sa end igapäevaselt tunned.

Seega soovitan sul samuti panna kirja tegevused, mida iga päev hommikust õhtuni teed (ka kõige lihtsamad). Vaata neid ja mõtiskle, kas see tegevus mõjub sulle hästi või hoopis halvasti.

Ole endaga 100 protsenti aus!

Siinkohal on hästi oluline olukorda mitte ilustada ja olla endaga 100 protsenti aus. Tulemused võivad olla üllatavad. Mõni harjumus võib tekitada küsimuse „Miks ma seda üldse teen?“. Viimane on eriti põnev selle poolest, et inimesena võin ma olla ammu muutunud, aga teen mõnda tegevust puhtalt sellepärast, et olen harjunud seda tegema, olgugi et see mind enam ei teeni.

Olles oma tegevustest teadlik, tekib mõistmine, mis on kasulik ja mis mitte. Selle arvelt saan teha paremaid otsuseid ka selle kohta, mis on kasulikud nii mu vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Tunduvalt lihtsam on rakendada enesedistsipliini, sest olen teadlikum tagajärgedest, kuidas üks või teine tegevus mu heaolu mõjutab.

Kui sain teada, et minu hommikutes on liiga palju stressi, alustasin enda jaoks aja tekitamisest. Loobusin viimasel minutil ärkamisest ja sain hommikutesse rohkem aega. Uus harjumus lõi eeldused tegutseda rahulikumalt ja läbimõeldumalt.

Möödus vaid mõni nädal, kui enesetunne oli tunduvalt parem. Järelikult mõjus see muutus mulle hästi, mis omakorda tekitas rohkem huvi uuele harjumusele truuks jääda.

Minu edu valem: oma harjumustest teadlik olemine

Olles kontaktis enda sees ja enda ümber toimuvaga, aitab see mul sõnastada enda edu valemi.

Soov muutusi esile kutsuda, tuleb minu enda poolt. Mul on piisavalt põhjusi ja asitõendeid, miks ma seda teha soovin. Mul on lihtsam alustada. See pole kellegi teise seatud kohustus, nii et see teeb uue atraktiivsemaks. Lihtsam on uuele truuks jääda. Suureneb usk muutuse õnnestumisse.

See ongi minu arust edu valem, sest oman nüüd teadmisi enda harjumuste kohta, millest ma polnud varem teadlik. Mul on lihtsam muutusi esile kutsuda, sest ma ei muuda asju enam huupi, lootes, et äkki läheb paremaks, vaid ma tean täpselt, mida tegema pean.

Artikkel on ilmunud teemaveebis Virtuaalkliinik.