Autor: Äripäeva raamatuklubi • 2. juuli 2024

Grant tõdeb, et töötaja petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.

Et seda potentsiaali avada, jagab Grant viit praktilist soovitust.

1. Otsi ebamugavust. Ära püüa lihtsalt õppida, vaid püüdle sinna, kus on ebamugav. Nõnda arened kiiremini. Et teha midagi õigesti, tuleb kõigepealt teha seda valesti.
2. Küsi nõu, mitte tagasisidet. Tagasiside on tagasivaatav – see ajendab inimesi sind kritiseerima või sulle kaasa kiitma. Nõuanne on suunatud tulevikku – see ajendab inimesi sind juhendama. Pane kriitikud ja kaasakiitjad käituma rohkem treenerina, esitades lihtsa küsimuse: „Mis on see üks asi, mida ma saaksin järgmine kord paremini teha?“
3. Tee selgeks, milliseid allikaid usaldada. Otsusta, missugust infot tasub omandada ja mida kõrvale jätta. Kuula neid juhendajaid, kel on asjakohased teadmised (on usaldusväärsed), kes sind hästi tunnevad (on lähedased tuttavad) ja soovivad sulle parimat (hoolivad sinust).
4. Kui oled ummikus, tule selleks, et edasi pääseda, tagasi. Ummikusse jõudes on võib-olla tark pöörata ümber ja leida uus tee. See tundub tagasiminekuna, aga sageli on see ainus viis leida tee, mis viib edasi.
5. Võistle iseendaga. Mõõda edusamme ajas, mitte vastasega võrreldes. Teistega võistlemisel on see oht, et võidad ilma ise paremaks muutumata. Võisteldes aga iseendaga on ainus võitmise võimalus areneda.

Adam Grant räägib ka enda loo: “Olin isegi oma esimese raamatu kirjutamisega ummikus. Ma ei teadnud, kust alustada, rääkimata hakkamasaamisest. Kes ma selline olen, et raamatut kirjutada? Miks peaks keegi tahtma lugeda seda, mis on öelda minul? Minu agent Richard hakkas kohtunikust treeneriks ja käskis lõpetada endas kahtlemise: „Muidugi suudad sa seda! Kirjuta nii, nagu sa õpetad, mitte nagu sa kirjutad teadusajakirjadesse.“

Ma usaldasin teda. Ta polnud üksnes usaldusväärne inimene, kes uskus minusse, ta oli teejuht, kes näitas mulle kätte parema suuna. Viskasin mustandist välja 102 000 sõna – alles jäi umbes neli päästmist väärinud lehekülge – ja kirjutasin teksti, millest sai mu esimene raamat. Sestsaati on minu kompass olnud kirjutada nii, nagu ma õpetan. Just see juhatas mind kirjutama raamatuid, mida on ka päriselt huvitav lugeda.

Siis taipasin, et petturi sündroom on paradoks:

• teised usuvad sinusse;
• sa ise ei usu endasse;
• ometi usud sa nende asemel iseennast.

Pole suuremat väärtust kui oma varjatud potentsiaali valla päästmine. Just sel teel suudad saavutada kõrgemaid sihte.

Sel teemal saad Granti mõtetega lähemalt tutvuda raamatus„Varjatud potentsiaal“. Juuni lõpuni saad ostukorvis kasutada sooduskoodi erihind.

Artikkel on ilmunud teemaveebis Personaliuudised.