Autor: Sirja Sulakatko, MTÜ Targa Töö Ühing tegevjuht • 9. juuli 2024

Kontorisse tagasi sundimine on vähikäik organisatsioonile

Meie töö muutub aina projektipõhisemaks, tsüklilisemaks ja probleemikesksemaks. See soodustab kaugtöö tegemist ning peamine küsimus pole enam, kas kaugtööd pakutakse, vaid kuidas ja millises mahus. Kontoritesse tagasi sundimine tegelikku probleemi ei lahenda.
Kui esimene kaugtööentusiasm üle läheb, ei peaks mitte töötajaid tagasi kontorisse kupatama, vaid vaatama üle kogu tööprotsessi ja ülesanded – mida ette võtta, et paindlikkus saaks veelgi tõhusam! Foto: Marek Metslaid

Iga viies organisatsioon Eestis pakub täna paindliku töö võimalust kõikidele oma töötajatele – nii ütlevad Palgainfo Agentuuri küsitluse tulemused. Mida aeg edasi, seda enam muutub inimeste töö iseloom ja töötamise viis. Rohkem osaletakse erinevates projekti- või töörühmades, keskendutakse tulemuslikkusele ehk konkreetsete probleemide lahendamisele, sageli töötatakse ka mitme tööandja heaks. Kui siia lisada veel pea kõiki valdkondi hõlmav kvalifitseeritud tööjõu puudus, siis näeme tegelikult väga selgelt, et tööelus tuleb leida paindlikumaid viise.

Siiski kuuleme uudiseid organisatsioonidest, kes kutsuvad töötajaid kontorisse tagasi, või nendest, kes endiselt usuvad, et kaugtöö pakkumine ei ole nende tegevusvaldkonda arvestades võimalik. Püüan käesolevas artiklis mõne müüdi kummutada ning selgitan teadustöö põhjal, miks osad organisatsioonid tunnevad täna, et töötajate tagasi kutsumine on ainuõige lahendus, ja pakun sellele alternatiive.

Paindlikkuse poole igas sektoris

Kaugtöö ei ole täna ammugi vaid ühe-kahe sektori keskne hüve või boonus, IT-töötajate või iduettevõtete pärusmaa. Meil on praegu Eestis ligikaudu 250 “Kaugtöö tegija” märgise pälvinud teadlikult kaugtööd praktiseerivat ja paindlikkust soodustavat organisatsiooni, sealhulgas arvukalt näiteid valdkondadest, mis kõrvaltvaatajale ei pruugi esmapilgul kaugtööga seostuda. Ka selleaastase käimasoleva konkursi kandideerijate ja märgise pikendajate seas on näiteks hulk tootmisvaldkonna ettevõtteid.

Kõik valdkonnad otsivad viise, kuidas paindlikkust oma töösse lisada ja selle kaudu talente kõnetada. Seetõttu pole enam võtmeküsimus, kas kaugtööd pakutakse, vaid millises mahus. Tuleb mõelda, kuidas edasi ja kuidas paremini. Ka tootmistööd on võimalik planeerida nii, et osa ülesandeid tehakse kodus (näiteks neid, mis puudutavad planeerimist). Ning kuna kaugtöö ei tähenda enam ammu vaid kohavabadust, vaid hõlmab ka aja- ning lepingupaindlikkust, on võimalik paindlikkust pakkuda erinevate ülesannetega töötajatele eri viisil. See tähendab näiteks lisapuhkepäevi, paindlikumaid lepingutingimusi jne.

Kontorisse tagasi pole lahendus

Kontoritesse tagasi kutsumise trend on tegelikult üks paindlikule tööle ülemineku protsessi üsna tavapäraseid osi, mis võib esineda organisatsioonides, kus on pikemalt kaugtööd viljeletud. Oma hiljuti avaldatud doktoritöös uurisin, millised on virtuaalsete meeskondade pädevused, milline on organisatsiooni tugi ja missuguste väljakutsetega silmitsi seistakse. Sealt ilmnes, et töötajad ja organisatsioonid läbivad paindlikule tööle üle minnes kolm faasi.

Esiteks on harjumise etapp, mille käigus on kõigil ühtmoodi keeruline toime tulla suurenenud autonoomiaga. On palju kõhklemist ja näiteks muretseb kodukontoris töötaja, kas tiimikaaslased ikka usuvad, et ta tööd teeb. See võib kaasa tuua kentsakaid olukordi: töötaja liigutab iga natukese aja tagant arvutihiirt, näidates kolleegidele, et ta on ekraani ees ja tegeleb tööülesannetega. Juhtide peamine mureallikas on aga, kas töö saab ikka tehtud. Harjumise faasis on organisatsioonidele iseloomulik kaugtöö ajaline reguleerimine, näiteks on inimestel lubatud töötada kontorist väljas kaks päeva nädalas või käiakse tööruumides koos alati esmaspäeviti.

Teises faasis tekib töötajatel ja juhtidel uudishimu erinevate parimate praktikate ja tööriistade vastu. Tehakse koolitusi, katsetatakse ja soovitakse leida viise, kuidas oma tööd tõhusamalt teha või omada paremat ülevaadet meeskonna sees. Üldiselt loobutakse ka piiravatest raamidest, näiteks fikseeritud kodukontoripäevadest, sest kogemus näitab, et kaugtööl saab töö sama hästi ja kohati veelgi parema kvaliteediga tehtud. Kokkuvõtlikult võib öelda, et teises faasis saadakse üle paljudest usaldusega seotud küsimustest ning töötajate ja juhtide seas hakkab levima optimism kaugtöö suhtes.

Viimases ehk kolmandas etapis saavutavad töötajad vilumuse ja küpsuse ning kaugtöö tööriistu ja parimaid praktikaid on selleks ajaks kogunenud rohkesti. Nüüd keskendutakse sellele, mis toimib paremini ja missugustest vähem efektiivsetest lahendustest võiks sootuks loobuda. Kuid kõik töötajad ja organisatsioonid ei pruugi märgata, et aeg on uute asjade kasutuselevõtu asemel hoopis fookust ja prioriteete seadma hakata.

Osas organisatsioonides võib tekkida tunne, et töötajate tähelepanu, haaratus ja sellest tingituna ka meeskonnavaim hakkab hajuma. See on murdepunkt, kus tihtipeale leitakse, et kiire leevendus võiks olla töötajad kontoritesse tagasi meelitada. Oluline on aga mõista, et tegelikult ei ole probleem mitte kaugtöö ise, vaid see, et tänu paindlikkusele osalevad inimesed paljudes projektides ja töörühmades – sestap töötajate tähelepanu hajub ning jääb vähem aega meeskondlikeks tegevusteks ja sisulisteks aruteludeks.

Tasub korraks aeg maha võtta

Sunniviisilise kontorisse kutsumise asemel võiks kolmandasse etappi jõudnud organisatsioonid hoopis aja maha võtta, et leppida kokku prioriteete (kes, kuhu ja millises mahus panustab), analüüsida kommunikatsioonistrateegiat (kus ja kuidas infot vahetatakse) ning mõelda läbi koosolekute ülesehitus ja mõtestatus – ehk kokkuvõtlikult vaadata üle kogu töö disain alates eesmärkide ja rollide sõnastamisest kuni tööprotsesside kujundamiseni. Teadustöö näitas, et fookuse ja prioriteetide seadmise kaudu suureneb töötajate võimalus süvenemiseks ning meeskondlikes tegevustes ja aruteludes osalemiseks. Selle tulemusel suureneb töö mõtestatus, meeskonnatunne ja töötajate haaratus.

Niisiis pole kahtlust, et kaugtöö on end Eesti töökultuuris kindlalt sisse seadnud. Nagu öeldud, oleme kas-küsimusest olulise sammu edasi liikunud. Seda tingib ühelt poolt töö iseloomu muutmine ja aina süvenev struktuurne tööjõupuudus ning teiselt poolt meie juhtide ja töötajate valmisolek katsetada uusi meetodeid. Ent tänaste organisatsioonide võimuses on panustada sellesse, et me ei teeks vähikäiku ning paindlikum töö saaks veelgi mõtestatuma ja teadlikuma lähenemise – seda inimeste toetamise ja kaasamise ning fookuse ja prioriteetide seadmise kaudu tööprotsessides. Olenemata valdkonnast, milles ettevõte tegutseb.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700