Autor: Maret Güldenkoh • 16. juuli 2024

Praak on Eesti õigekeelsussõnaraamatu kohaselt alaväärtuslik toode või toodang. Eesti keele sõnaraamat täiendab, et praak on toode või toodang, mis ei vasta kehtestatud kvaliteedinõuetele, või kehv, nõuetele mittevastav töö. Sellest tulenevalt on kõik, mida tööd tehes ebakvaliteetselt tehakse, praak. On see siis toodang (detailide tootmine tehniliste näitajate alusel või seadmete montaaž vms) või teenus (juukselõikus, rätsepatöö vms).

Töötajal on vastutus ja töölepinguline kohustus täita oma töökohustusi nõuetekohaselt ja täie vastutustundega. Tööülesanded lepitakse kokku töölepinguga (töölepingu seadus (TLS) § 5 lg 1 p 3), kuhu märgitakse ka töötaja hoolsuse määr (TLS § 16) ning kõik muud olulised kokkulepped, sh mõlema poole kohustused ja vastutus. Kuid vaatamata sellele tuleb ette praagi tootmist ja praakteenuse pakkumist.

Tootmisettevõttes tavapäraselt määratakse tehnoloogiliste protsesside ja toodangu valmistamisse ettenägelikult praaktoodete osakaal, mis võib olla tingitud nii ebakvaliteetsest materjalist või töövahendite mittekorrektsest toimimisest kui ka tekkida inimliku vea tõttu (tähelepanu hajumine, vale töövõte vms). Kõik see, mis jääb tootmisprotsessis ettenähtud vea ehk praagi piiridesse, on loomulik kadu ja sellega kaasnev kahju kuulub tootmisprotsessi kuluna raamatupidamisarvestuses maha kandmisele. Ent kui tootmisprotsessist väljastatakse praaktooteid enam, kui planeeritud, hakkab tööandja tavaliselt otsima põhjust, miks praak tekib, mis selle põhjustab ja kes selles süüdi on.

Näited

Toodeti planeeritust enam praakdetaile. Selgitatakse välja põhjused.

• Selgub, et materjal osutus ebakvaliteetseks. Pöördutakse tarnija poole pretensiooniga, kes eelneva kokkuleppe kohaselt kas hüvitab ebakvaliteetse materjali või asendab kvaliteetsega.

• Selgub, et detailid ei vasta tehnilistele joonistele ja tööpinkide seadistus on mittekorrektne. Selgitatakse välja, millal tehti tööpinkide korrasoleku ülevaatus, kes vastutab, et tööpingid on järjepidevalt töökorras ehk kes teeb tehnohooldust. Edasi toimitakse asutusesiseste töökorraldusreeglite kohaselt.

• Selgub, et toodete viimistluse etapis on töötaja teinud midagi teisiti, mille tõttu väljastatakse ebakvaliteetne toode. Selgitatakse välja põhjused: kas töötaja on läbinud erialase väljaõppe, kas töötaja on endale selgeks teinud töövahendite käsitlemisega seotud ohutusjuhised, kas töötaja on lubatud tööle ilma mentorita vms. Kui selgub, et praaktoote põhjuseks on töötaja hooletus, siis tegutsetakse ettevõttesiseste töökorraldusreeglite kohaselt.

Praaki võib tekkida mitte ainult detailide tootmises, vaid ka seadmete või masinate kokku monteerimisel ehk valmistoodangu tootmisel. On ju sagedased juhtumid, kus ostetakse toode ja see ei tööta. Tarbijal on õigus esitada pretensioon ja praaktoode läheb remonti, tavapäraselt on remontijaks tootja või tootja volitatud esindaja.

Näited

Tootjatel on tarbijate ees garantiikohustused. Kui toode saadetakse garantiiremonti, siis selgitatakse välja, milline on viga.

• Selgub, et tootes olevad detailid, mis on mujalt sisse ostetud, osutusid praagiks. Sellisel juhul asendatakse detailid ja esitatakse pretensioon detailide tarnijale, kes siis vastavalt lepingule hüvitab praaktoote või asendab kvaliteetsega.

• Selgub, et toode osutub mittekvaliteetseks toote monteerija või seadistaja süül. Sellisel juhul rakendatakse asutusesiseseid töökorraldusreegleid.

Me oleme harjunud praaktoodetega, aga praaki tehakse ka teenuste pakkumisel. Mida teha, kui juuksur osutab praakteenust, rätsepatöö ei vasta tellitule või raamatupidaja ei tee oma tööd kohusetundlikult?

Näited

• Kui juuksur lõikab juuksed ebatasaselt, siis saab ta seda parandada ja lõigata sirgelt. Aga kui juuksur teeb sellise lõikuse, mida klient ei tellinud, siis ei saa ta enam midagi muuta. Saab vaid kompenseerida tehtud praakteenuse, tavapäraselt toimub see rahalise hüvitisena.

• Kui rätsepatöö ei vasta kokkulepitud tingimustele, saab rätsep teha uue toote ja kliendile esitada.

• Raamatupidaja ei ole pädev, ei järgi raamatupidaja kutse eetikat või ei ole läbinud erialast väljaõpet ja sellest tulenevalt esitatakse ebaõiged majandusnäitajad raamatupidamiskohustuslase majandustegevuse kohta. Sellisel juhul rakendatakse asutusesiseseid töökorraldusreegleid ja töölepingus või töölepingu lisas oleva ametijuhendi täitmise korraldust.

Eelnevate näidete põhjal on arusaadav, mida peetakse praagiks. Saime teada, et praak võib olla osaline või täielik. Osaline praak on töö või toodang, mida on võimalik siiski teatud aja jooksul parendada või lisatöötlusega töökorda seadistada või siis lisatööga osutada kvaliteetne teenus. Täielik praak on teenus, töö või toodang, mis ei kõlba üldse ettenähtud otstarbel kasutamiseks ja mida pole võimalik parendada või selle parendamiseks kuluv aeg või maht vms ei ole majanduslikult otstarbekas, ehk siis seda toodet või teenust ei ole mõistlik või on võimatu kasutamiskõlblikuks muuta.

Kuidas tasustatakse praagi paranduseks kuluvat aega? Millised on tööandja võimalused praagi tekkimise korral töötaja suhtes?

Kehtivas TLSis ei ole otseselt välja toodud praagiga seotud sätteid, sest ollakse veendunud, et tööandja suudab ise kehtestada asutusesisesed reeglid, meetmed või korraldused, mida ta töötajatele nii tööle asumisel kui ka regulaarselt (vastavalt töö iseloomule) tutvustab. Tööandja kohustuseks on tagada töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuv koolitus (§ 28 lg 1 p 5), tutvustada töötajale tema tööle võtmisel, samuti töötamise ajal tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid (§ 28 lg 1 p 7) ja töölepingusse kohe sisse kirjutada viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele (§ 5 lg 1 p 11). Välja on toodud ka töötaja kohustused, näiteks et ta teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi (§ 15 lg 2 p 1), hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara (§ 15 lg 2 p 5) ja teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust (§ 15 lg 2 p 7).

Ettevõttesisestesse töökorraldusreeglitesse, detailsetesse tööoperatsioonide kirjeldustesse või ka otse töölepingusse, mis sõlmitakse tööandja ja töötaja vahel, tuleb kirja panna täpsed juhised, kuidas peab töötaja käituma, kui ilmnevad praaki põhjustatavad asjaolud.

Näide

Töölepingu kohaselt on töötaja kohustatud viivitamatult teavitama töödejuhatajat vm vastutavat isikut praaki põhjustada võivate asjaolude ilmnemisest ja ka siis, kui ta märkab praagi tekkimist. Seega lasub töötajal vastutus. Kui selline korraldus on ja töötaja teavitas tööandjat, siis tasustatakse tema töö vastavalt kokkulepitule. Kui töötaja teavitab, aga vastutav isik käsib siiski tööd edasi teha, siis ei ole praak tekkinud töötaja süül ja tema töö tuleb tasustada eelnevate kokkulepete järgi.

Eeltoodust saab järeldada, et kui töötaja on teavitanud tööandjat praagi tekkimise ohust, siis tööandjal ei ole õigust praaktoodete või -teenuste eest töötaja töötasu vähendada. Ta peab töö eest tasuma vastavalt töölepingus sõlmitud kokkuleppele (§ 5 lg 1 p 5).

Ent kui konkreetsed töökorralduslikud juhised puuduvad või ei ole korrektselt välja toodud või kui need on, aga töötaja eirab neid ega täida kohustusi täie hoolsusega, siis oleks justkui ainuõige, et praagi tekkimine loetakse tekkinuks töötaja süül ja sellest võiks järeldada, et tema süül tehtud täieliku praagi eest ei peagi tasu maksma. Kuid see ei ole sugugi nii.

TLS § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi ning siis hinnatakse tema hoolsuse määra. Hoolsuse määr märgitakse töölepingusse ning selle „ järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, mis määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.“ (§ 16 lg 2)

Eeltoodust järeldub, et tööandja peab välja selgitama praagi tekkimise põhjused ja kui need on tuvastatud, siis tuleb välja selgitada, kas tegemist on täieliku või osalise praagiga ning seejärel juba võtta edasised meetmed. Tööandja võib alandada töötasu või nõuda hüvitist, kuid selleks peavad olema täidetud kõik nõutavad tingimused.

Näiteks võib tööandja töötasu alandada ainult juhul, kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta ning juhise andmine oli töölepingus ettenähtud tööülesannete täitmise eesmärki, loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust ning kohustuse täitmise sõltuvust tööandja ja teiste töötajate kohustusi arvestades mõistlik (§ 73 lg 1). Kui selgub, et töötaja rikkus tööandja korraldust, siis saab tööandja töötasu alandada vaid sellisel juhul, kui tööandja kasutab töötasu alandamise õigust viivitamata pärast mittenõuetekohase töö vastuvõtmist (§ 73 lg 2). Kui tööandja on sellist õigust kasutanud kohe pärast ebakvaliteetset tööd, siis peab ta arvestama sissenõudmise kohta sätestatut: sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust (täitemenetluse seadustik § 132 lg 1).

Kui selgitatakse välja, et töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, siis vastutab töötaja kogu tööandjale tekitatud kahju eest, mis tekkis rikkumise tagajärjel (TLS § 74 lg 1). Kahju hüvitamise ulatus oleneb mitmest asjaolust. Näiteks kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.“ (§ 74 lg 2)

Tööandja saab esitada töötaja vastu kahjunõude kahju tekkimise päevast 12 kuu jooksul (§ 74 p 4). Kahjunõude võib tööandja asemel esitada ka tööandja võlausaldaja (§ 74 lg 5), aga kui kahju selgub alles pankrotimenetluse käigus, siis on kahjunõude esitamiseks õigus ainult pankrotihalduril (§ 74 lg 5).

Kui tööandja ja töötaja vahel on sõlmitud nõuetele vastav tööleping, kuhu on korrektselt kirja pandud varalise vastutuse kokkulepe, võtab töötaja olenemata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilitamise eest (§ 75 lg 1). Selline kohustus peab olema konkreetselt ja kirjalikult kokku lepitud (§ 75 lg 2 p 1) ja kindlasti peab olema kirja pandud vastutuse rahaline ülempiir (§ 75 lg 2 p 4).

Kõikide kahjude hüvitamine peab olema korrektselt vormistatud ja töötaja poolt aktsepteeritud. Kui on arusaamatusi, tuleb vaidlused lahendada kohtus. Tööandja ei tohi tekkinud kahju töötasust kinni pidada ehk tasaarveldada juhul, kui töötaja ei ole selleks nõusolekut andnud (§ 78 lg 1). Selline nõusolek peab olema antud taasesitamist võimaldavas vormis (soovitatavalt kirjalikult). Ka sellisel juhul, kui töötaja on andnud kirjaliku nõusoleku töötasuga tasaarvelduseks, peab tööandja jälgima, et oleks täidetud täitemenetluse seadustikus sissenõudmisele pööramise kohta sätestatut (§ 78 lg 4), mida on juba eespool selgitatud.

Ükskõik, mis põhjustel ka praaktooteid, -töid või -teenuseid tekib ja kes selle põhjustas või selles süüdi on, tuleb tekkinud olukorrad lahendada mõistlikult. Soovitatav on alati enne kahjunõude esitamist kontrollida ja analüüsida kõiki poolt- ja vastuargumente ning selgitada välja praaktoodete, -tööde või -teenuste tekkimise tegelikud põhjused.

Artikkel on ilmunud teemaveebis Palgauudised.