Autor: Stiine Reintam • 16. juuli 2024

Palgatööst vabaks saamine: mõnele see ei sobigi ja see on okei!

Palgatööst vabaks saamine ja finantsvabaks saamine ei ole alati sirgjooneline teekond. Palgatöö vaba Riin Mäesalu ja palgatööl käiv finantsvaba Mari-Liis Jääger rääkisid Investeerimisfestivalil, kuidas oma palgatöö vaba elu alustada ning mida tähele panna.
Riin Mäesalu ja Mari-Liis Jääger rääkisid, kuidas saaks töölt ära tulla südamerahus. Foto: Mailis Vahenurm.

Kui Mäesalu oma palgatööst lahti sai, tegi ta selleks palju ettevalmistusi. Enne palgatöölt ära tulemist töötas ta Pipedrive’is, kus tema 4000-eurone brutopalk lubas tal panna kõrval piisavalt raha, mis kataks tema 14 kuu kulud. Mäesalu märkis, et kulude sisse arvestas ta ka meelelahutuskulud. Samuti pani ta kirja oma hirmud, et neist paremini üle saada.

Swedbankis töötav ja kogumispäeviku eestvedaja Jääger ütles, et ka väiksema palgaga on võimalik palju säästa. Mäesalu on teinud iseendale väljakutseid, kus kuueelarve on vaid 500 eurot kuus.

Ta tõdes, et sellega on võimalik hakkama saada. Tema eelarves oli 130 eurot kodulaen, 60-70 eurot kommunaalid ning ülejäänud raha teiste kulude jaoks. Selliseid väljakutseid tuleb teha, et õppida enda kohta ja oma eelarve kohta, ütles Mäesalu ning lisas, et tema saab selle kindlustunde, et saab elatud ka väga väikese eelarvega.

Kuigi see võib tunduda äärmusliku raha säästmise viisina, siis selleks peabki olema tugeva närvi ja kindla mõtteviisiga, leidsid rahatargad. Kindlasti tuleks leida ka viise, kuidas endale lisaraha teenida. Selleks on väga hea viis: küsi lähedastelt inimestelt, mis teenust nad sinult ostaks.

Raha olemas, mis edasi?

Kui olemasolev säästupuhver on olemas, siis tuleb vaikselt katsetama hakata, kui palgatöövabaks tahtmine on saada. Kindlasti peab arvestama sellega, et oma tarbimislaenud peavad olema kaetud, kui palgatöölt ära minna.

Kui kohe ei ole julgust palgatöölt lahkuda, siis Jääger soovitas võtta kasvõi üks päev nädalas endale vabaks, töötada väiksema koormusega, et mõista, kas selline töövaba elu sobib.

Osa inimesi läheb ka tagasi palgatööle, kuna argielu muutub igavaks. Seepärast peab ka mõtlema, mida edaspidi teha: kas ettevõtlust, hobid, lisasissetulekud.

Kui soovid olla ettevõtja, siis võiks selle muutuse teha samuti järk-järgult, et mõista, kas ettevõtja elu on see õige ja sobiv. Mõnele sobibki ainult palgatöö, rõhutasid rahatargad. „Ja see on väga okei.“

Mäesalu võttis alguses oma palgatöölt pool aastat palgata puhkust, et olla enesekindel oma finantsseisus ja turvatundes. Sellel on mitu plussi, miks palgata puhkus võtta. Peamiselt saab sel ajal inimene endale kindluse, kas on võimeline tulema palgatöölt ära ja rahulikult ära elama ning sellega endale tõestada ja tekitada turvatunnet, et see on õige tee, selgitas Mäesalu. Kui mõista, et palgatööta elu ei sobi, siis saab taas tööle minna.

Kui aga sobib, siis võib töölt rahuliku südamega ära tulla. Selle eelduseks aga on, et tööandja on mõistlik ja vastutulelik, märkisid rahatargad. Jääger tõdes, et tema polegi seepärast töölt ära tulnud, sest tööandja on väga paindlik.

Ümbritse end õigete inimestega

Jääger tõi välja, et kõigest kõige olulisem on enda ümbritsemine õigete inimestega. Mäesalu nõustus sellega ning tõi näite, et kui ta tegi 500 euro väljakutset, siis inimesed tema ümber isegi ei pilgutanud silmagi, sest said aru, mis sellise väljakutse eesmärk on. Keegi ei kahelnud temas, sest tema ümber on õiged ja sarnased inimesed.

Hea näide õigetest inimestest on ka töökeskkonnas. Kui Mäesalu läks palgata puhkusele, siis sama tegi ka tema kolleeg. Mõlemad veetsid oma aja aga väga erinevalt. Kui Mäesalu tegeles enda ettevõtlustee arendamisega, siis tema kolleeg ainult puhkas.

“Mõtlesin, et kas ma tegin midagi valesti?” rääkis Mäesalu, kuid lisas, et tema ei olekski osanud niimoodi puhata.

Tööst puhkamise aeg sunnib inimesi ka mõtlema igasugustele uutele lahendustele ja ideedele, rääkisid rahatargad. Samas ei tohi palgata puhkusega ka üle piiri minna. Nii Mäesalu kui Jääger soovitavad, et alguses võtta kasvõi üks kuu palgata puhkust ning sealt edasi otsustada.

Artikkel on ilmunud teemaveebis Personaliuudised.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700