Autor: Merje Klopets, Kantar Emori juhtekspert • 30. juuli 2024

5 tähelepanekut tööandjate maine uuringust

Mida oodatakse tööandjalt aastal 2024 ja milliseid olulisemaid tähelepanekuid võib tööandjate maine uuringust välja tuua?
Mainekaimad tööandjad ühispildil. Foto: Kantar Emor

Kantar Emor on juba 19 aastat viinud ellu tööandjate maine uuringut, mis selgitab välja atraktiivsemad tööandjad Eesti palgatöötajate ja tudengite seas. See on pikk aeg, mille jooksul on olnud muutusi meid ümbritsevas keskkonnas, juhtimiskultuuris ning töö asukoha paindlikkuses. Ka tööealises elanikkonnas on toimunud muudatused: tasapisi on vähenenud noorte osatähtsus ja suureneb vanemaealiste osatähtsus.

Pankade võidukäik

Töötavate inimeste seas on mainekaimaks tööandjaks Enefit (Eesti Energia), millele järgnevad Tallinna Lennujaam ja Eesti Energia kontserni kuuluv Enefit Green. Tudengite seas on mainekamateks tööandjateks LHV, Swedbank ning Skype/Microsoft. Suuri muutusi ja üllatusi võrreldes eelmise aastaga ei ole, küll aga võib pikema trendina märgata finantsasutuste võidukäiku. Viimase viie aasta jooksul on LHV tõusnud palgatöötajate arvestuses kümnendalt kohalt viiendale, esikümnesse on jõudnud Swedbank ja SEB. Ka tudengite hulgas mahuvad esikümnesse samad kolm panka ja lisaks Wise.

„Pankade mainet tööandjana on toetanud nende head majandustulemused. Töötajad peavad tööandja valikul kõige olulisemaks korralikku palka ja kindlustunnet ning majanduslikult edukad ettevõtted suudavad pakkuda mõlemat,“ rääkis Kantar Emori töötajakogemuse juhtekspert Mari-Liis Eensalu.

Uuringu tutvustusüritusel toimunud paneelarutelus sõnas LHV personalijuht Age Leedo, et ettevõtte edu võtmeks on nende enda inimesed. „Kui inimesed ei taju meie väärtust läbi meie enda tegevuse, siis seda ei taju ka inimesed väljastpoolt. See, mida teeme oma inimestega, paistab teistele välja ja toetab tööandjate maine uuringu tulemusi,“ märkis Leedo. Enefiti töötajakogemuse direktor Kadi Piikov tõi välja, et nende juures saab teha suure mõjuga tööd ja ettevõttes juhitakse töötajakogemust teadlikult. Ta rõhutas ka juhtimiskultuuri olulisust. „Meil on üliägedad juhid. Minu arvates juht on lõpuks see, kes loob seda keskkonda, kus inimesed end hästi tunnevad, ja see peegeldub väljapoole. Juhtidel on võtmeroll, et tööandja oleks hea mainega,“ märkis Piikov.

Keskkonnateemad kujundavad mainet

Palgatöötajatel paluti tööandjana hinnata ka avaliku sektori asutusi. Teist korda järjest hoiab avaliku sektori asutuste seas esikohta Keskkonnaamet. „Valmisolekut Keskkonnaametis töötada põhjendatakse eeskätt sooviga anda oma panus keskkonna kaitsmiseks. Töö Keskkonnaametis tundub inimeste jaoks oluline ja huvitav,“ sõnas Kantar Emori uuringuekspert Mari-Ann Ploom. Esikolmikusse jõudsid veel Transpordiamet ning Statistikaamet.

Keskkonnaameti edu võti on sealse personaliosakonna juhataja Kersti Põierpaasi sõnul see, et hea elukeskkond läheb kõigile korda. Keskkonnaameti lai kontorivõrgustik võimaldab neil värvata üle Eesti. „Kui on hea spetsialist Saaremaal või Valgas, siis värbamegi ta tööle ja ta töötab Saaremaalt või Valgast. Saaremaal on üks meie populaarsemaid kontoreid, aga ka näiteks Viljandis. Võib-olla meie palgatase pole selline, et suudaksime sellega värbamisel võistelda, aga töökeskkond ja tingimused on need, mis inimesi võluvad,“ rääkis Põierpaas.

Keskkonnateemad mängivad väärtuste vaatest olulist rolli ka erasektori tööandjate maine kujundamisel. Lausa esikolmikusse on jõudnud Enefit Green ja esikohta hoiab Enefit, kus rohepöördesse panustamine on praegu samuti olulisel kohal.

Kasvanud on erasektori eelistus

Töötajate jaoks moodustavad avaliku- ja erasektori tööandjad kokku ühe tööturu. Pea igal teisel (46%) palgatöötajal puudub eelistus ühe või teise sektori kasuks. Erasektoris töötamise eelistajaid on siiski rohkem kui neid, kes eelistavad avalikku sektorit (35% vs. 19%). Viimastel aastatel on erasektori eelistus kasvanud. Tudengite seas on erasektori eelistajate osatähtsus suurem kui palgatöötajate puhul. Avaliku sektori asutused jäävad praegu atraktiivsuse poolest ettevõtetest mõnevõrra tahapoole. Kõige mainekamad avaliku sektori asutused jõuavad oma tulemustega tööturu esikümne piirimaile.

„Erasektori kasuks räägib parem materiaalne motivatsioonipakett, aga inimesed hindavad kõrgemalt ka ettevõtete sisemist tööõhkkonda ja juhtimiskultuuri. Samal ajal räägib avaliku sektori asutuste kasuks missioon ja võimalus teha ühiskonnale olulist tööd,“ lausus avaliku sektori tööandjate uuringut ellu viinud Mari-Ann Ploom.

Nooremad ja vanemad töötajad ei olegi nii erinevad

Aprillikuises Harvard Business Reviews kirjutas professor Nicholas Pearce, kuidas esimest korda ajaloos võivad tööandjatel olla tööl korraga lausa kuue eri põlvkonna töötajad. Alates nn vaiksest põlvkonnast, kellest osa on seniajani tööturul aktiivsed, kuni alfapõlvkonnani. Viimased hakkavad tegema oma esimesi suviseid tööotsi. Palju on räägitud sellest, kuidas eri põlvkondadele tuleb läheneda erisuguselt. Kui erinevad me aga oleme?

Kantar Emori ellu viidud uuring tudengite seas näitab, et nende ootused ei eristu palgatöötajate omadest kuigi palju. Ootuspäraselt on tudengitele olulisemad head karjäärivõimalused ja võimalus areneda. Samuti on nende jaoks mõnevõrra olulisem paindlikkus, olgu selleks siis võimalus teha kaugtööd või toimetada õpingute kõrvalt endale sobival ajal. Võrdluses palgatöötajatega tõid tudengid rohkem välja ka kaasava ja usaldava juhtimiskultuuri olulisust tööandja valikul. Samal ajal on palk, tööõhkkond ja pikk rida teisi tegureid palgatöötajatele ning tudengitele olulised ühtmoodi.

Põlvkondade erisused võib hästi kokku võtta Nicholas Pearce’i tõdemusega, et iga põlvkonna taga on inimesed, kellele tuleb anda võimalus olla nähtud, mõistetud, väärtustatud ja kogu oma karjääri jooksul hästi rakendatud.

Mainekas tööandja saab endale töötajaid rohkem valida

Mida annab kõrge koht mainekate tööandjate edetabelis? Aastaid seda uuringut vedanud Mari-Liis Eensalu ütleb, et see võimaldab omale tööjõudu rohkem valida, olenemata sellest, kas parasjagu on tegu n-ö tööandja või töövõtja turuga. „Need ettevõtted on läbirääkimistel keskmisest tööandjast paremal positsioonil,“ lisas ta.

LHV personalijuht Age Leedo leiab, et praegu on turg tasakaalus. „See sõltub spetsiifilisest töörollist, kuhu kandideerid või mis teadmised sul on. Pigem on tore läbirääkimiste periood. Inimene tuleb, tal on oma ootused ja teadmised ning tööandjal on oma ootused ja teadmised. Siis arutadki, kas need kõik jõuavad ühte toredasse lepingusse või mitte,“ täiendas ta. Kadi Piikov Enefitist nõustub, et turg on hetkel tasakaalus. „Oleme märganud, et praeguses majandusolukorras hinnatakse ettevõtte stabiilsust. See on see, mis kõnetab ja see on olulisem kui töötasu,“ lisas Piikov.

Tänavu 19. korda ellu viidud tööandjate maine uuringule vastas 1825 töötavat inimest ja 943 majanduse, juhtimise, loodusteaduste ning tehniliste erialade tudengit. Teist korda toimunud avaliku sektori tööandjate maine uuringule vastas 1420 inimest. Uuringud tehti veebis.

Artikkel on ilmunud teemaveebis Personaliuudised.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700