Autor: Heleri Michalski • 30. juuli 2024

Digirändlus (diginomaadlus), kaugtöö, workation ning muud koroonajärgsel ajastul hoogu saanud töönähtused tekitavad järjest enam diskussiooni. Seda nii tööõiguse vaatenurgast, aga ka näiteks seepärast, et nende kohta ei ole veel kujunenud üheseid termineidki.

Ometi on kõik see üha enamatele elustiiliks ning paljudele unistuseks. Ajastul, kus personaalse brändi loomisest ei pääse ning laigist on saanud valuuta, pakub niisugune eluviis iga päev uudseid võimalusi oma sotsiaalmeediaelu põnevustada ja uuele tasemele viia.

Sellise elustiili viljelemise soovi on soodustanud ka ühiskondlikud arengud, mistap soovitan tööandjatel selle võimaldamist kaaluda. Põhjendused kõlavad järgmiselt.

1. Nad lähevad niikuinii

Enesearengule keskendumine ei ole enam ammu ainult teatud professionaalse taseme hoidmise viis, vaid paljudele oluline osa identiteedist (ja personaalsest brändist, mida maailmaga jagada). McKinsey uuringu järgi peab koguni kaks kolmandikku uuritud Z-generatsiooni esindajatest lisaks enesearengule oluliseks või väga oluliseks veel ühte ennekuulmatut tahku – hingelist heaolu töökohal, mille tähisteks on näiteks missiooni ja tähendusrikkuse olemasolu töö sisus ja -ülesannetes.

Uute kogemuste hankimine ning enda asetamine keskkondadesse, kus teadlikult kohaneda ja kasvatada seeläbi hädavajalikku stressitaluvust, on sedalaadi enesearengu üheks osaks.

Artiklisse andsid panuse ka digirändajad Lindsey Hehman, avaliku poliitika ökonomist ja joogaõpetaja Lõuna-Aafrika Vabariigist, ning Ben Walker, psühholoogiadoktor Austraaliast.

Säravate eranditega viljelevad rändtöötamise elustiili peamiselt Z- ja Y-põlvkond. Ka Y-generatsiooni noored elasid oma nn vaheaastatel (pärast gümnaasiumit või ülikooli) välisriikides, kuid nad pigem töötasid või õppisid seal. Joogalaagrite, pubitänavatel pummeldamise, vahepealse töötamise ja seejärel taas kehapuhastamise retriitide vahel pendeldades on Z-generatsioon endale kujundanud elamise viisi, mis on oluliselt paindlikum ja n-ö formaadivabam. Omasugustega tutvusi luues on nende stardipakk seal, kuhu Y-põlvkond on end „välja töötanud“.

Mitu väljaannet mainib nn üleilmse talentide fondi kujunemist. Muide, digiränduri vabaduselõhnalist tuult on läinud püüdma nii lastega pered kui ka üksi reisijad, kellest suurem osa on isikliku mulje põhjal naisterahvad.

2. Nad teevad tööd (kust tahavad)

Tööandjate põhihirm – ja seda täiesti põhjendatult – on see, et rändtöötavad meeskonnaliikmed „viilivad“ ja teevad vaid nõutud miinimumi. See omakorda võib panna kohapeal töötavad kolleegid tundma ebaõiglust ning suurendada ohvrimentaliteeti kollektiivis. Nn puhketöötamise kuvandit soodustavad digirändurid ka ise, presenteerides sotsiaalmeedias mõistagi kogemuse glamuursemat poolt, millest tegelikkus jääb kaugele.

Oma teekonnal ei kohanud ma ühtegi varbad-vees-läpakas-põlvedel-tegelast. Kõik nad olid põgenenud konditsioneeritud ruumidesse täpselt samasuguste laudade taha nagu mis tahes kontoris.

Autor ise on digirännanud Indias, Vietnamis, Kambodžas ja Laoses.

Sõltub, millises riigis ja hooajal digirännelda, kuid vähemasti Aasias on kuumal ajal ikka sedavõrd kuum, et väljas ei kannata pärast hommikul kella 10 enam ollagi ja mõistlik on nina välja pista alles enne pimeduse saabumist ehk nii umbes õhtul kella kuue paiku. Vahepealne aeg on ideaalne … töö tegemiseks!

3. Nad keskenduvad

Harjumuspärase keskkonnaga suhestub inimene rohkem, elades kaasa kas või (eba)olulistele uudistele. Rändtöötaja on ühtäkki kõigest sellest vaba. Või kui mitte päris vaba, siis hetkeks näib kõik pisut kaugemal. Isegi reklaamid ei pommita, sest ei kõneta, kuna päris hästi diginomaade veel sihtida ei osata.

Nii saabki keskenduda sellele, mis on oluline inimesele endale, mistõttu on üllatav tõdeda, et teatud perioodil eemal töötades saabki päriselt keskenduda tööle.

Üldlevinud arvamus, et rändtöötajad pigem puhkavad, kui töötavad, tundubki olevat rohkem müüt.

Autonoomia soodustabki hoopis vastutust, mistõttu on rändtöötajatel kõrge motivatsioon ja tootlikkus, sest peavad igapäevaselt veenvalt demonstreerima oma oskust töö- ja eraelu tasakaalus hoida.

Iseseisvad töötajad, kes on võtnud väljakutseks reisiva elustiili, on ka oma tüpaažilt võimekad (aja)planeerijad. Nad on elu suhtes uudishimulikud ning peavad teatud riske ette nägema. Kõiki neid omadusi saavad nad selle elustiili käigus veelgi arendada, mis on hea alusmaterjal innovatsiooniloomeks.

4. Nad loovad võimalusi

Vahepealne aeg on ideed „erinevus rikastab“, millega (Ida-Euroopa) Y-generatsioon üles kasvas, pisut räsinud. IT- ja tehnoloogiasektori jätkuvate edulugude ootuses on siiski tähtis töötajate praktiliste suhtlemisoskuste arendamine. Eelarvamusvaba hoiak on rahvusvahelistes meeskondades ju eelduseks ning eestlastena oleme uhked oma idukeskkonna üle, uskudes, et meil on igatine valmisolek professionaalseks lävimiseks rahvusvahelisel tasandil.

Tagantjärele on mulle endalegi rohkem kui üllatav, kui mitmed inimesed hoiatasid mind Indiasse minnes rohkete petiste ja kelmide eest. Sekka ka mõned eeltöö käigus kuulatud podcast’id, kust selgus, et tünga saab veel enne kui lennujaamast taksopeatusessegi jõuda.

Minu reaalsus kujunes 180 kraadi vastupidiseks, sest harjumuspäratus keskkonnas võõra valuutaga arveldades oleksin pea laiali otsas mõnelgi korral ise kaupmeestele vabatahtlikult rohkem raha ära andnud. Nad ei võtnud korduvalt seda „head võimalust“ kasutada. Minu küsimise peale hoopis selgitati, et Indias ei soovita endale karmat, kus teisele inimesele kuuluvat raha „enda käes kinni“ hoitakse. Mõttelaad, mida siinsamas „turvalises Euroopas“ järjest vähem kohtab.

Jah, olen minagi kuulnud, et suur osa nn skämmivabrikutest asub just Indias. Ometi on oluline teadvustada eelarvamuste piiravat mõju äritegevusele ning meeldiv kogeda vastupidist.

Suhtumisoskuste arendamise kõrval on uuringute põhjal täheldatud, et töötajad, kellele on oluline paindlikkus, paistavad sellise elustiili juures silma suurenenud produktiivsusega. Lisaks sellele saavad ettevõtted lõigata profiiti ka vähenenud organisatoorsete kulude pealt.

Peamiseks argumendiks on pikemas perspektiivis aga siiski tõik, et digirändlus suurendab ettevõtetes innovatsiooni ja konkurentsivõimet. Rändtöötamine on kaasa toonud ka kiire tarbijakäitumise muutuse, luues turule uusi võimalikke ettevõtlusvorme.

5. Nad loovad majanduslikku vabadust

Töötamise iseloom on muutunud ka makromajanduslike otsuste ja trendide tõttu. Järjest enam riike – juba üle 50, nende hulgas Eesti – pakub diginomaadidele viisasid.

Paikset töise heaolu langust mõjutab elukalliduse tõus, mis on korrelatsioonis majanduslangusega, mis omakorda on seotud ületöötamisega. Ühest küljest võib selles näha globaalsele majandusele ohte, aga ka lõputuid võimalusi.

Maailma Majandusfoorumi 2024. aasta aprilli (ja ka jaanuari) väljaanne analüüsibki just digitaalsete töökohtade globaalset potentsiaali ning toob esile võimaluse, et tehnoloogiapõhisel ajastul võimaldavad sellised töökohad ühtlustada puudujääke erinevates majandustes ning luua üleilmset kasvu.

Vabadus annab mõistagi tiivad ka üksikisikule ning tiivad annavad omakorda (loomingulise) vabaduse. Eks siinkohal on hea võimalus ühiskondlikult peeglisse vaadata – miks valivad paljud elamiseks ja töötamiseks kodumaa asemel mõne muu keskkonna?

Kõigi majanduslike põhjuste kõrval mängib ühena paljudest rolli ka keskkonnavahetus. Üldteada on psühholoogide (ja vanaemade) soovitus stressirikkast keskkonnast hetkeks eemalduda. Laadiv pääsemine mõjub hästi nii enesetundele kui innovaatilistele ideedele ning lisaerksus annab tõuke produktiivsusele.

Mis kõige olulisem – hea on ära minna, teades, et on koht, kuhu tagasi tulla.

6. Nad tulevad tagasi

Rändtöötades ilmneb, et esialgne vaimustus asendub üsna kiiresti mingisuguse seletamatu üksinduse ja mittekuuluvustundega, mis kindlasti mõjutab igapäevast heaolu. Kodumaal halli argipäeva käes vaevlevad sõbrad ja kolleegid ei soovi samuti ülemäära palju seiklusjutte seitsme maa ja mere tagant kuulata, sest see võib nende endi eksistentsiaalsetele valukohtadele suruda.

Isoleeritus ongi üks selle elustiili peamisi varjukülgi ning ka juba viidatud majandusfoorumi väljaanne peab oluliseks sellega teadlikku tegelemist ja oskuslikku haldamist. Roosilisusele lisavad okkaid kindlasti kõikuv internet ning kõige lihtsakoelisemad olmelised ebamugavused.

Samuti on diginomaadidele tähtis teadvustada nn platooefekti tekkevõimalust, kuna karjääriredelil on kaugelt veel keerulisem ronida kui kohapeal. Just nagu teatud arvutimänge ei saa mängida striimides, sest lokaalsus annab ühenduskiiruse tõttu eelise.

7. Nad vajavad seda

Pandeemiaga lisandus isiklike hirmude pagasisse nähtus, mida enne eriolukorda oleks irratsionaalseks peetud – tunne, mis enne iga uut lendu küsib, kas see jääb nüüd mõneks ajaks viimaseks. Ühiskondlikult uuritakse kindlasti tähelepanelikumalt põlvkonda, kes oma sotsiaalse isiksuse kujunemise aja veetis toas arvuti taga.

Maailmas on kujunemas järgmine otsustajate põlvkond, kes kogevad maailma väiksust ja avarust selles ringi liikudes sujuvamalt kui kunagi varem. Nad loovad koos üleilmset talentide teljestikku ja mõjutavad maailma juba täna. Kommunikatsioonieksperdi ja -vaatlejana ei soovita ma ühelegi otsustajale neilt seda võimalust ära võtta.

Allikas: Äripäev