Autor: Mare Timian, palgauudised.ee juht • 27. veebruar 2024

Heli ettekannet kuulates tuli tõdeda, et saatan peitub detailides. Ei ole mingit tolku sõlmitud lepingutest, kui nende sisu ja vorm ei ole kooskõlas või selgub kohtus kaasuse uurimisel fakte, mis toovad välja tegelikud asjaolud ja tõendid.

Heli talle omase hooga põrutas raamatupidajatest tulvil saali pommuudise nagu püssikuuli, öeldes: “70% töövaidlustest keeravad kokku raamatupidajad. Ja see puudutab automaatmakseid, maksekorralduste selgitusi, TÖR-i kandeid, palgateatisi ja puhkusetasude teemat“.

Illustreerimaks tööõiguse detailirohkust ja keerukust, on siin üks näide töövaidluste kohtuahendist, mida Heli Raidve oma ettekandes analüüsis. Enne veel vaatame üle võlaõigusliku töövõtu ja käsundi põhimõttelised erinevused nagu Heli ise neid konverentsil kirjeldas.

Töövõtuga tehakse valmis mingi asi: tõlgitakse raamat, pahteldatakse ära 100 ruutmeetrit seina, ehitatakse valmis laut ja raha makstakse töövõtjale välja.

Käsundiga osutatakse teenust: klassikalised teenused on raamatupidamisteenus, õigusabi teenus, tõlketeenus jms. Ehk siis, midagi nagu tehakse, aga valmis justkui ei saa, järgmisel kuul hakatakse jälle otsast peale. Normaalne on, et iga kuu esitab teenuse osutaja ka tellijale arve.

Heli Raidve on hinnatud esineja iga-aastasel Pärnu Raamatupidamiskonverentsil. Ka sellel aastal on tulemas temalt ettekanne värsketest kohtuvaidlustest ja uudistest tööõiguses.

Konverents toimub 26.-27.09, soeta eriti hea hinnaga pilet endale ja kolleegidele SIIT.

Siinkohal Heli Raidve möönab, et selles osas on kohtupraktika korralikult muutunud. Ja selgitab, et kohtu jaoks on põhiküsimuseks nö perioodiline tasu ehk millele viitab perioodilise tasu maksmine ehk meie näite puhul igakuise tasu maksmine. Selguse saamiseks vaatame ühte kaasust.

Töövõtuleping, perioodiline tasu: Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2020 otsus nr 2-19-400

Kaasus: ehitajatega sõlmiti töövõtu leping, nad läksid Eestist välja tööle. Töö ei vastanud kõikidele tingimustele (ei tehtud kõike, mida oli lubatud), mille peale tellija hakkas nõudma kahjuhüvitist.

Töövõtu puhul oleks loogiline jätk, et see, kes tegi nõuetele mittevastava töö (rikkus tingimusi), maksab ka kahju kinni. Töölepingu puhul on vastutus piiratud ehk tuleb tuvastada, palju töötaja palka sai, kas ta sai aru töö sisust ja tingimustest, kas see kõik oli kirjas tema tööülesannetes jne.

Selles kaasuses palusid ehitajad tunnistada kohtul oma lepingud töölepinguteks põhjusel, et neile oli makstud perioodilist tasu. Kohus asus seisukohale, et kuna ehitusmeestele oli makstud töö eest perioodilist tasu, siis on see esimene ja kõige suurem tõend selle kohta, et tegu oli töölepingutega. Töövõtu puhul ei maksta tasu perioodiliselt.

Tellijana saad vaadata valikut konverentside ettekannete salvestustest meie videoteegis.

NB! Sealt leiad ka Heli Raidve ettekandeid.

Maakohus otsustas: kuna pooled ei sõlminud kirjalikku lepingut, tuleb vaidluse lahendamiseks lepingu sisu VÕS § 29 lg 1 järgi tõlgendada. Kohustuslikku vorminõuet tööjõurendilepingule ette nähtud ei ole. Tunnitasu maksmine ei ole töövõtulepingulisele suhtele iseloomulik. Pooled sõlmisid tööjõurendilepingu. Tööjõurendiettevõte täitis tööjõurendilepingut nõuetekohaselt ega vastuta Tööandjale tekkinud kahju eest.

Ringkonnakohus: renditöötajatele korralduste andmisel peab järgima samu nõudeid nagu tööandja ning määrav on tööandja otsus, sest töösuhtest tulenevalt vastutab töötaja eest tööandja. Seega ei saanud Tööandja ega peatöövõtja renditöötajatele teisi tööülesandeid anda. Tööjõurendiettevõtte vastutuse eelduseks tuli Tööandjal seega tõendada, et renditöötajad vastutavad tekkinud kahju eest. Renditöötajate poolt töökohustuste rikkumine on tõendamata, st et Tööjõurendiettevõtte tellitud renditöötajad pidid moodulid kiledega kinni katma.

Lõplik kohtuotsus selles kaasuses tugines Riigikohtu otsusele: 20.05.2020 otsus nr 2-18-6908

Riigikohus: Eelkõige arvestatakse lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-s 5 sätestatud asjaoludega, mh lepingupoolte käitumisega. Seega on lepingu olemuse kindlakstegemiseks võimalik arvestada muuhulgas sellega, kes korraldas ja juhtis tööprotsessi, kes maksis töövahendite, -materjalide, -seadmete, -ruumide ja muude töö tegemisega seotud kulude eest, kas töö eest maksti perioodilist tasu, kas töötaja pidi olema valmis väidetavale tööandjale tööd tegema, kas töötaja tegutses mitme tööd andva isiku heaks või sai kogu oma sissetuleku või olulise osa sellest väidetavalt tööandjalt, kuidas pooled tõlgendasid vaidlusalust suhet väljapool seda vaidlust, nt suhetes teiste isikutega või täites oma muid kohustusi. Selliselt võib olla põhjendatud arvestada mh nt töötamise registri kannetega ja poole avaldatuga teistes menetlustes.

Kohtud, tuvastades muu võlaõigusliku suhte üksnes poolte sõlmitud kirjaliku tähtajalise töövõtulepingu ning Tööandja väidete alusel, eksisid TLS § 1 lg-te 1, 2 ja 4 ning VÕS § 29 lg 5 kohaldamisel. Kolleegiumi arvates ei ole välistatud, et isegi siis, kui pooled olid sõlminud tähtajalise töövõtulepingu, oli poolte vahel pärast selle tähtaja möödumist töösuhe.

Kuigi TLS § 4 lg 2 esimese lause kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult, loetakse sama sätte teise lause järgi tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.

Artikkel on ilmunud teemaveebis Personaliuudised.