Autor: Irene Annus • 5. märts 2024

Minu enam kui 15 aastat palga- ja karjäärinõu konsultatsioone, koolitusi ning kogemus juhina läbi töötajate arenguvestluste ja värbamiste on kinnitanud, et paljudel erialaselt tarkadel ja võimekatel inimestel puuduvad elementaarsed teadmised ja arusaam eneseväärtustamisest tööturul, end ala- või ülehinnates.

Ühest küljest ei oska töötaja hinnata oma tugevusi, panust ja pakutavat väärtust tööandja heaks adekvaatselt. Teisest küljest ei tea tööandja, mis väärtust töötaja ettevõttele pakub ning kuidas töötajat väärtustada.

Tööandja soovib parimat väärtust töötajalt ning töötaja soovib parimaid tingimusi tööandjalt. Siia tehingusse on eos konflikt sisse kirjutatud, sest puudub palgateadlikkus – tööalane väärtusest arusaamine ja väärtuse pakkumine.

Töötaja pakutavast väärtusest arusaamine

Targa rahva olulisust on üle 30 aastases vabas Eestis korduvalt tõstatanud mitu riigipead. Ometi näen, kuidas andekad, tööalaselt võimekad inimesed on õnnetud või lausa frustreerunud, et nende töötasu on aastaid sama püsinud.

Samuti tööandjad, kes on väsinud üleskutsetest stiilis „Mine küsi palka juurde!”, kui tööandja silmis ei ole kahjuks töötaja pakutav väärtus tõusnud. Enim levinud takistusena paistab silma töötaja puudulik oskus iseenda väärtust näha ja seda tööandjale selgitada. Kusjuures sama takistus kordub uude töökohta kandideerides.

Palgateadlik töötaja teab, mis väärtust ta ettevõttele pakub ning oskab oma väärtust põhjendada. Tark rahvas teab, mis väärtust ta pakub, teeb tarka tööd ning küsib väärilist tasu.

Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!

Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.

Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.

Võistlustööd ilmuvadÄripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected]

.Lihtne palgavestlus

Kui minevikus võis olla rahvuslik vaikiv kokkulepe, et kõik töö, mis ette antakse, tuleb nurisemata ära teha mistahes pisku eest, siis tänane laialdane info kättesaadavus võib tekitada hoopis eksiarvamuse, et väikseim majanduslik rõõmusosin tähendab töötajale palgatõusu.

Juhid on tunnistanud, et palgavestlus on üks keerulisemaid vestlusi, kuhu teinekord minnakse isegi raske südamega. Teadmatus võtab aega ja energiat, tekitab stressi ja möödarääkimisi. Keerukus tekib juhi jaoks palgavestluste ettevalmistamise, läbiviimise ning järeltegevustega – eriti kui leiutada selles oma jalgratast. See on koht, kus enda ja teiste aega ning energiat oluliselt efektiivsemalt ja tulemuslikumalt kasutada.

Palgateadlikkus teeb palgavestluse tööandjale ja töötajale üheselt mõistetavaks – oluline on samas keeles rääkida. Palgateadlik tööandja teab, mis väärtust töötaja ettevõttele pakub ning oskab töötajat väärtustada.

Eneseväärtustamine kodust ja koolist kaasa

Palgateadlikkus ei ole midagi keerulist ega müstilist – see on iseenda tundmine, mis nõuab sissejuurdunud arusaamade ümbermõtestamist. Nüüdne nutiajastu teeb karuteene, sest seob vanemad ja noored ekraanide külge ning vanemate tugi laste huvide ja tugevuste märkamisel jääb seetõttu tahaplaanile. Ometi peaks noor juba kodus ja koolis harjuma mõtlema, mis on tema tugevused ja mis väärtust saab just tema pakkuda nende tugevuste järgi.

Kui noor kandideerib praktikale või tööle, kuidas siis tööandja silmis iseendana tihedas konkurentsis eristuda – õpitud eriala või lõpudiplom ise ei garanteeri veel töökohta. Olen karjäärinõustamise teekonnal kuulnud sageli, kui keeruline on tööd leida noortel, kellel on taskus tööturul nõutud erialade diplomid, kuid tööle saada ei õnnestu.

Tarkust on palju, kuid konkreetne, individuaalne väärtus ja tugevused tööandja heaks välja ei paista, sest neid ei osata välja tuua. Iga noor, kes saab palgateadlikkuse juba kodust või koolist kaasa, teab, kuidas huvide pinnalt tugevusi välja arendada ja seeläbi õiget väärtust pakkuda ja samuti küsida.

Loome eduka riigi

Minu eesmärk on läbi palgateadlikkuse tuua senised justkui vastaspooled, tööandja ja töötaja, partneritena läbirääkimiste laua taha vajalike teadmiste ja oskustega, et üheskoos väärtust luua. Pakutav väärtus ja selle vääriline tasustamine on olemuselt konfliktne teema vaid siis, kui ei osata mängida avatud kaartidega.

Olen veendunud, et palgateadlikkuse teadvustamine ja praktiseerimine kujundab ümber ajale jalgu jäänud arusaama, et töö peabki olema raske ja töötasu väike. Töötaja tugevusi ja pakutavat väärtust silmas pidades on töötaja ja tööandja vaheline palga- ja töötingimuste läbirääkimine loomulik tööelu osa.

Palgateadlikkus annab selge arusaama, mida saab igaüks enda heaks ära teha, et õppida iseend oma rollis või positsioonis väärtustama ja töötada tööandja juures, kes meie tööd ning teadmisi vääriliselt hindab ja tasustab.

Tööandjatena õpime oma töötajaid vääriliselt hindama, õiglaselt tasustama ning värbama motiveeritud tegijaid, kelle ainus motivaator ei ole palganumber. Palgateadlik rahvas kujundab majanduslikult eduka riigi, sest rõhk on väärtusest arusaamisel ja pakkumisel.