Autor: palgauudised.ee • 12. märts 2024

Tulude deklareerimise järel tagastatava summa suurus sõltub nii teenitud tulust kui ka maksusoodustustest, mida deklareerija kasutada saab. Kuigi mõnel juhul tuleb tuludeklaratsiooni täitjal tulumaksu hoopis juurde tasuda, on väga paljudel inimestel õigus tulumaksutagastusele. Eraisiku kogutulust on lubatud maha arvata üldine maksuvaba tulu, eluasemelaenu intressid, koolituskulud, annetused ning täiendava kogumispensioni sissemaksed.

Sel aastal kehtib viimast korda maksusoodustus eluasemelaenu intressidelt, mida võib maksustatavast tulust maha arvata kuni 300 eurot. Tulumaksutagastus on sellest 20 protsenti ehk maksimaalselt 60 eurot.

Teine oluline maksusoodustus, mis annab paljudele inimestele õiguse tulumaksu tagasi küsida, on täiendava kogumispensioni sissemaksed. Iga 1000 euro pealt, mille paigutas pensionikoguja 2023. aastal kolmandasse pensionisambasse, maksab riik talle 200 eurot tulumaksu tagasi. Kuna alates käesolevast aastast on tulumaks 22%, saab iga 1000 euro pealt, mis tänavu kolmandasse sambasse paigutatakse, 2025. aastal tagasi juba 220 eurot. Optimaalne summa, mida võiks kolmandasse sambasse paigutada, on 15% aastasest bruto sissetulekust, aga mitte üle 6000 euro. See annab suurima maksuvõidu.

Lisaks rakendub alates järgmisest aastast uus võimalus teise penisonisambaga liitunud inimestel, kes saavad soovi korral tõsta oma kaheprotsendise kogumispensioni makse määra neljale või kuuele protsendile. See tähendab, et tulumaksu tasumata saab suunata suurema summa oma töötasust tuleviku kindlustamiseks.

Koolituskulusid ja annetusi on õigus maksustatavast tulust maha arvata kuni 1200 eurot, kuid mitte rohkem kui 50 protsendi ulatuses Eestis maksustatavast tulust.

Kuidas panna tagastatud tulumaks kasvama

Kuna tulumaksu tagastus võib olla arvestatav ühekordne lisasissetulek, tasub mõelda, kuidas see targalt kasvama panna, et raha ei kuluks sõrmede vahelt lihtsalt igapäevaseks tarbimiseks. Tulumaksu tagastusega saadud summa võiks olla näiteks esimeseks seemneks, mille abil alustada kogumist, hoiustamist või investeerimist.

Üks kindlamaid kogumise ja investeerimise viise on kolmas pensionisammas. Kolmanda samba indeksfond on paindlik lahendus, mis võimaldab kasvatada oma raha maailmaturul. Kolmanda samba suur eelis on selle paindlikkus – pensionisambast saab raha vajadusel välja võtta nii enne kui pärast pensioniikka jõudmist ning kogumist on võimalik igal ajal uuesti alustada. Kolmandasse sambasse kogudes võib olla kindel, et oled ära kasutanud riigi poolt pakutud tulumaksusoodustuse.

Kui majanduses on head ajad, kasvab indeksifondidesse paigutatud raha kiiremini. Kriiside ajal tuleb toime tulla ka vara väärtuse kukkumisega, kuid enamasti on see ajutine. Seni on kõige paremini läinud nendel kogujatel ja investeerijatel, kes püsivad kindlal kursil ja jätkavad rutiinset kogumist ja investeerimist nii majandustsükli headel kui ka kehvematel aegedel.

Lihtne ja riskivaba on alustada raha kogumist ka hoiustades. Kõik hoiused on riiklikult tagatud kuni 100 000 euro ulatuses hoiustaja kohta ja nii puudub risk oma raha kaotada.

Enimlevinud hoiuse tüübid on tähtajaline hoius, kogumishoius ja lastehoius. Kogumishoius on mõeldud lühiajaliseks kogumiseks suuremate väljaminekute jaoks nagu uue kodumasina või puhkusereisi ost.

Lastehoiusega kogutakse raha pikemaajaliselt lapse tuleviku kindlustamiseks.

Tähtajaline hoius on kõrgeima intressiga hoiuse tüüp, kuhu tasub panna raha, mida pole vaja hoiustamise perioodil kasutada. Kuigi turgudel ennustatakse tähtajalise hoiuste intresside langust, jääb praegu tähtajalisel hoiusel teenitav aastatulu mõne protsendi piiresse.

Kui oled teinud otsuse hoiustamise kasuks, siis tasub kindlasti erinevaid tooteid ja pakkumisi võrrelda. Hoiustamist pakuvad lisaks pankadele ka hoiu-laenuühistud, mis reklaamivad end tavaliselt kõrgema tootlikkusega ning lubavad pankadest suuremaid intresse. Tuleb arvestada, et hoiulaenuühistute hoiused tagatisfondi seaduse alla ei kuulu ja ühistu tegevuse lõpetamisel on oht oma rahast ilma jääda.