Autor: Virtuaalkliinik.ee • 7. mai 2024

Dr Timo Alter Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku kardiointensiivravi osakonnast räägib, kuidas südame inimesed igapäevaselt ise oma südame tervist mõjutada saavad.

Kehaline aktiivsus

Üks kõige lihtsam meetod igapäevaselt oma tervist mõjutada on ennast igal võimalusel liigutada. Siia alla käib nii poes käimine, koristamine, söögi tegemine kui ka kõndimine. Viimase paari aasta uuringute selge sõnum on, et meie istuv eluviis ning vähene liikumine mõjutavad oluliselt meie füüsilist ja vaimset tervist. Istuvast eluviisist tulenevad probleemid kuhjuvad aja jooksul ning avalduvad sageli järsku ning katastroofiliselt.

Tervislik toidulaud

Kindlasti käib kehalise aktiivsusega kaasas ka tervislik toidulaud, kus on rohkelt taimetoitu, vitamiine, häid rasvu nagu näiteks pähklid, seemned, oliiviõli, mereannid ning kiudaineid, mida on vaja kõhukinnisuse ennetamiseks. Tervislik toidulaud hoiab korras meie soolestiku mikrofloora, mis omakorda avaldab mitmetahulist toimet seedetegevuse toimimisele, vitamiinide ja rasvhapete sünteesile.

Järjest rohkem uuringuid toovad välja mikrofloora rolli inimkeha aine- ja energiavahetusele, närvisüsteemi toimimisele ning immuunsüsteemile. Mitmeid raskeid ja kroonilisi haigusi seostatakse tasakaalust väljas oleva mikroflooraga ning on leitud, et toitumise muutmisel on väga olulisi haiguse kulgu modifitseerivaid toimeid.

Kahjulikest harjumustest hoidumine

Kahjuliku elustiili alla käib suitsetamine, millel on sõltumata teistest kardiovaskulaarsetest faktoritest oluline südamehaiguste riski tõstev toime. Alkoholi osas on viimased suuremad uuringud näidanud, et nädalas üle 100 g alkoholi tarvitamine vähendab elulemust, rääkimata selle vererõhku ja kehakaalu tõstvast mõjust. Seega kuigi veel eelnevalt arvati näiteks punasel veinil olevat kardiovaskulaarset riski vähendav toime, siis praegused uuringud näitavad, et ohutut alkoholi kogust olemas ei ole.

Ülekaal ja rasvumine

Kui võtame eelnevalt mainitud punktid kokku, siis võib öelda, et mõne pahega liialdamine ning tervislike hobide puudumine viivad kehakaalu tõusuni. Ülekaal ning eelkõige rasvumine on selges korrelatsioonis südamehaiguste esinemise tõusuga. Kehakaalu tõus tähendab tihti rasvkoe hulga tõusu ning ülemäärane rasvkude kehas soodustab väga paljude ainevahetuslike radade kõrvalekaldeid, mis mängivad rolli südame- ja veresoonkonnahaiguste, aga ka diabeedi, maksa rasvladestuse ja kognitsioonihäirete kujunemise osas.

Kas ja millised südamehaigused on päritavad?

Lühike vastus on, et kuigi mitmed südamehaigused on päritavad, siis enamus südamehaigusi vajavad avaldumiseks elustiili mõjutavate faktorite samaaegset esinemist.

Milliseid südamehaiguse sümptomeid eiratakse, aga ei tohiks?

Eiratakse tihti üsna ebamääraseid sümptomeid, mille põhjuseid võib tõesti olla mitmeid. Mõned neist on ebaselge väsimus, õhupuudus, rõhumistunne rinnaku taga, südamepekslemine, peapööritus, jalgade paistetus, ebamäärane iiveldustunne või rõhumine ülakõhus. Samuti ka liigne higistamine, millel ei ole seost kehalise koormuse või väliskeskonna temperatuuriga.

Ka unehäireid seostatakse südamehaigustega, sest kehv unekvaliteet tähendab, et öösel ei suuda erinevad organsüsteemid piisavalt puhata-taastuda. Näiteks inimestel, kes kogevad unetust (uinumishäireid), sagedast öist ärkamist ning uneapnoet, on seetõttu suurem tõenäosus leida südameveresoonkonna haigusi.

Mida peaksid jälgima (tervise)sportlased südame tervise juures? Mis ohud on viimasel ajal populaarseks saanud suurvõistluste läbimisel?

Tervisesport on südametervise osas kaitsev faktor, kuid tippsportlastel esineb sagedamini teatud südameprobleeme võrreldes tavapopulatsiooniga. Näiteks esineb neil sagedamini südame rütmihäireid ning kui esinevad sellised sümptomid nagu järsku tekkinud südamepekslemine, peapööritus, minestamine või ebamugavustunne rinnaku taga, siis peaks pöörduma täpsustamiseks kardioloogi vastuvõtule.

Igasuguse pikamaa või ülipikamaa distantside läbimine eeldab väga põhjalikku ettevalmistust. Kuna sellised üritused nõuavad südame-veresoonkonnalt väga pikka pingutust, on neil ka suurem risk südameinfarkti, eluohtlike rütmihäirete ja äkksurma tekkeks. Eelkõige käib see muidugi juba eelnevalt dokumenteeritud riskifaktorite, nagu kõrge vererõhk, südame pärgarterite haigus, arütmiad, esinemisel.

Arvestama peab ka keskkonnafaktoritega – kuumas ja niiskes keskkonnas tõuseb oluliselt kuumarabanduse, veres olevate soolade nihetest tekkivate probleemide risk. Veres olevate soolade nihked on iseenesest kõrgem risk erinevate südameprobleemide avaldumiseks.

Eelnevalt teadaolevate südamehaiguste esinemisel on soovitatud tihe koostöö treeneritega, aga ka enne suuremat füüsilist koormust kontroll taastusraviarsti või kardioloogi vastuvõtul, kus hinnatakse südamehaiguste riski ning tehakse vajadusel täpsustavad uuringud.

Millal, kus ja kuidas peaks oma südant kontrollima?

Esmased südame-veresoonkonna haiguste riski hindamise vereanalüüsid (kolesteroolid jm) ja uuringud (vererõhk, EKG) võiks olla mõnede allikate alusel dokumenteeritud juba alates 20ndatest eluaastatest neil, kellel on kõrge riskiprofiil. Sagedasem jälgimine võimaldab ennetada raskeid tüsistusi. Selliste patsientide leidmine toimub läbi töötervishoiuarsti ning perearstide kaudu.

Üldiselt peaksid aga ilma südamehaiguse riskifaktoriteta >40.a mehed ning >50.a naised jõudma kontrolli perearsti juurde ning seda kordama iga 5 aasta tagant. Riskiprofiili kujunemine määrab ära, kui tihti patsient peaks kontrolli jõudma. Riski tõus tähendab sagedasemat visiiti perearsti vastuvõtule.

Palun nimetage üks asi, mida iga inimene saab täna kohe oma südame heaks teha?

Igasugune liigutamine on südametervise seisukohalt soodne. Inimene ei ole loodud diivanikaunistuseks. Viimased uuringud näitavad, et ka juba alates 2000 sammu tegemisest päevas on südamele kaitsev efekt, mis on oluliselt vähem kui varasemalt arvatud 10 000 sammu.

Ideaalne oleks, kui nädalas oleks vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega aeroobset tegevust – sellist, kus nahk natuke higiseks muutub. Või 75 minutit tugevat füüsilist aktiivsust. Lisaks eelmainitule oleks hea vähemalt kahel päeval nädalas teha lihasjõudu suurendavaid tegevusi (jõusaal, keharaskusega harjutused).

Jälgida tuleks tervislikke toitumisharjumusi, milles oleks tasakaalustatud toidulaud puuviljadest, juurviljadest, täisteraviljadest, monoküllastamata või polüküllastamata rasvadest ning valkudest.

Riskide esinemise korral on kindlasti vajalik oma riskiprofiili kontrolli alla saamine. See tähendab, et kõrge vererõhu ja kolesteroolidega peab tegelema aegsasti, mitte tüsistuste esinemise järgselt.

Välja peab tooma ka une mõju tervisele. Uni ei mõjuta ainult südameveresoonkonna tervist, aga ka kehakaalu, keskendumisvõimet ja vaimset tervist. Vähem kui kuus tundi und öö jooksul suurendab südameinfarkti tekkeriski 20%. Und soodustab kehaline aktiivsus päeva jooksul ning enne magamaminekut nutiseadmes olemise, televiisori vaatamise vältimine.

Allikas: TÜ Kliinikumi Leht